Lühinägevus e. müoopia on valdavalt põhjustatud silma piklikkusest horisontaal-suunas, mistõttu silmaläätse läbinud kujutis langeb võrkkesta ette ja tekkinud pilt on udune. Müoopia võib tekkida ka silmaläätse liigse kumeruse tõttu. Korrigeeri-miseks asetatakse silma ette miinuslääts, või ka sarvkestale kontaktlääts, hajuta-maks valguskiiri viisil, et need langeksid võrkkestale ja tekkinud kujutis oleks selge.
Lühinägev silm
Lühinägev silm korrigeeriva miinusläätsega
Kaugnägevus e. hüperoopia on nägemishäire, mis on põhjustatud silma lühidusest horisontaalsuunas või silmaläätse vähesest kumerusest, mistõttu silmaläätse läbinud kujutis langeb võrkkesta taha ja tekkinud pilt on udune. Korrigeerimaks hüperoopiat, asetatakse silma ette kiiri koondav plusslääts, mis tagab valguskiirte langemise võrkkestale. Tulemuseks on selge kujutis.
Kaugnägev silm
Kaugnägev silm korrigeeriva plussläätsega
Vanaeanägevus e. presbüoopia tekib keskealistel inimestel seoses silmaläätse ja läätse liigutavate lihaste vananemisega. Koed muutuvad kuivemaks ja jäigemaks, mistõttu ei suudeta silmi pingutada lähedale vaatamiseks ja lugemiseks. Tekib nähtus "käed jäävad lühikeseks". Presbüoopiat korrigeeritakse plussläät-sedega, kompenseerimaks silmaläätse kohandumisvõime puudulikkust. Vanaea-nägemine on progresseeruva iseloomuga.
Presbüoobi silm lugemas
Presbüoobi silm korrigeerituna lugemiseks plussläätse abil
Astigmatism on põhjustatud sarvkesta või silmaläätse ebakorrapärasest kujust, mis põhjustab osade valguskiirte langemise võrkkesta ette ja samas ka taha. Tavaliselt kaasasündinud, on peaaegu märkamatul kujul enamikel inimestest. Tugeva astigmatismi puhul nähakse ringi asemel ellipsit või punkti asemel kahte kõrvuti asetsevat punkti. Korrigeeritakse silinderklaasidega.
Astigmaatiline silm